Ilmataat tegi ekstreemmatka oodatust karmimaks
2. oktoober 2012 SIRLE SOMMER-KALDA
Seekordsel ekstreemmatkal olid kõige väledamad Aleksander Toots ja Tanel Leisalu.
Ehkki võrreldes maikuuga oli pankranniku ekstreemmatka mere piiril kulgev rada raskem - veetase kõrgem ja kive-puid takistuseks rohkem -, õnnestus võitjatel kevadist parimat tulemust ületada.
Teine pankranniku ekstreemmatk Sakalt Toilasse pakkus läinud laupäeval ligi 21 kilomeetril rohkem teravaid elamusi kui oodata osati.
“Neljapäevane tugev lääne- ja loodetuul, mis Tallinnas tormi põhjustas, tõi lahe vett täis. Ülemöödunud laupäeval tegid ekstreemspordi spetsialistid rajal trenni ja ütlesid, et liikumiseks on ruumi kaks meetrit ning rada on võimalik läbida alla kahe tunni. Siiski hoidsid needsamad spetsialistid nädal hiljem kahe käega peast kinni. Mõne päevaga oli rannajoon täielikult muutunud,” rääkis matka üks korraldajatest, Jõhvi vallavalitsuse spordispetsialist Hardi Raiend.
Ometi sündis laupäevasel ekstreemmatkal mitu rekordit: kui kevadel läbisid Karmo Kübarsepp ja Allan Roosimägi raja ajaga 2:10,55, siis seekordsed võitjad Tanel Leisalu ja Aleksander Toots said kirja aja 2:10,28. Rekordilised arvud olid ka 17 võistkonda ja 35 osavõtjat.
“Paar kevadel osalenud võistkonda rääkisid, et siis sai enamasti mööda liiva joosta. Seekord olid mõnes kohas liivariba asemel ainult kivid ja puud. Et mitte turnimisele aega raisata, tuli joosta läbi vee. Laine laksus vahepeal rinnuni. Joosta sai küll kogu aeg, aga mitte väga kiiresti ja kogu aeg pidi maha vaatama, et mitte konte väänata,” muljetas Tanel Leisalu.
Ekstreemspordiga tegi Leisalu tutvust kolm aastat tagasi, kui osales Salomoni ekstreemmaratonil. “Siis jooksin läbi raiesmiku ja soo 42 kilomeetrit, see oli ikkagi füüsiliselt raskem kui pankranniku matk.”
Võistlejaid igal tasemel
Kui Leisalu spordib iga päev, siis Ivika Villers, kes parandas oma isiklikku tulemust minuti võrra ning jõudis pärale 4 tunni ja 29 minutiga, tõsisemalt sporti ei tee. “Olen alati kõndida armastanud. Ekstreemmatk oli hullumeelne, aga kihvt,” kommenteeris ta. “Üllatav oli see, et jalalihased järgmisel päeval nii väga tunda ei andnudki, aga just käelihased on haiged. Libedatest puudest üle ronida oli suur pingutus.”
Kiiremat aega põhjendas Villers sellega, et seekord otsustati koos võistkonnakaaslase Anne-Liis Raatmaga liivasel osal sörkida – eelmine kord ainult kõnniti. “Tegelikult olin kolmveerand maa peal väga väsinud, käisin ju korduvalt põlvini vees, tossud olid rasked ja liivased. Teiseks ma kukkusin. Aga positiivne on see, et pankranniku alt ei pääse vahepeal eriti üles ja pead lõpuni minema.”
Rada muutub
Viimased matkajad jõudsid finišisse viie tunni ja kümne minutiga. “Nii mõnigi ütles, et pole pärast keskkooli üldse sporti teinud, seega on ekstreemmatk jõukohane neile, kes igapäevaselt kõva spordiga ei tegele,” ütles Raiend, lisades, et spordimaailma kõige tuntuma nimena oli osalejate seas sõudja Vladimir Latin. Kaugeimad matkajad sõitsid kohale Viljandist.
Motovilla üks omanikest Meelis Tint, kes osales kevadisel matkal jooksjana ja sügisesel korraldajana, pakkus välja, et järgmisel korral tuleks teha sportlaste ja nn matkajate klass. Viimased võiksid kaasa võtta prügikotid ja lisakoormusena pankranniku alt prahti vähemaks tassida. “Mõned on sinna ära kaotanud pool sapakat, külmkappe ja muud rämpsu,” kirjeldas ta pankranniku all avanevat pilti.
Järgmisel kevadel plaanitakse põnevuse huvides ekstreemmatka trajektoori muuta, nii et see kulgeks Toilast Sillamäele ja tagasi. “Konju ja Voka osas on rannik veelgi raskem,” kinnitas Raiend.
No comments:
Post a Comment